Kas teadsite, et Tõnissone oli tegelikult kaks? Või et Kiire tegelaskuju päriselt olemas polnudki? Köster Julk-Jüri tegelaskuju on Oskar Luts oma raamatusse kirja pannud aga õige naljakalt: „Köster oli lühike, paks, nüride vurrudega ja kuri kui peletis ise …“ Tegelikult oli Aleksander Georg Nieländer (1844–1917) pikemat kasvu, vuntside, pruunide silmade ja väikese suuga kiilaspäisusele kalduv mees. Päriselt ta nii paha inimene ei olnud, aga äkiline iseloom oli tal küll.
Palamuse muuseumi ja Jõgeva linna teatri õhtune eriprogramm viib külastaja ringkäigule, tutvustades „Kevade“ algkujusid ning raamatu- ja filmitegelasi läbi tõelisuse ja fantaasia. Köstrile ja tema ametikohustustele pöörame aga suuremat tähelepanu. Pärast muuseumi peamaja ja kooliruumidega tutvumist saate köstri saalis vaadata katkendeid Andrus Kivirähki näidendist „Köster“, mida esitab Jõgeva harrastusnäitleja Janek Varblas. See pole talle esimene kokkupuude Kivirähki loominguga – eelmisel aastal tuuritas mööda Eestit tema mängitud Mauno lavastusest „Aabitsa kukk“, kus peategelaseks sootuks teistsugune karakter. Nüüd on aga „Köster“ maandunud lausa enda kodus, sest just neis tubades päris köster omal ajal elaski.
Seda koolijuhataja pihtimuslikku ülestunnistust „Kevade“ tegelaste ja eelkõige tema enda kohta saab kaeda alates 9. oktoobrist kuni 31. oktoobrini kaheteistkümnel korral. Õhtu jooksul tuuakse vaatajate ette mitmeid valikvastustega küsimusi. Kas meis endis, õpetajais, koolijuhtides või lapsevanemates, ei peitu samuti üks köster, kes on endale justkui paksu naha peale tõmmanud ja minetanud endas rõõmsameelse lapse? Või ongi see – „köstriks muutumine“ – lapsepõlvest väljakasvamise paratamatus?
Kuna saalis palju ruumi ei ole, pääsevad programmis osalema vaid eelnevalt registreerunud. Registreerida saab end hõlpsasti telefoni teel 776 0514. Pääsmete eelmüük toimub samuti vaid muuseumis. Tavapääse maksab osalejale 10 eurot, kooliõpetajatele (ja ka köstritele) 9 eurot. Kogu programm kestab kaks tundi.
Oskar Luts on öelnud, et suurem osa „Kevade“ tegelastest ja sündmustest on kirjaniku enda kujutluse vili. Meil on vaid au neid läbi tänase elu prisma tõlgendada ja vaatajatel võimalus see lahti mõtestada.