Näitus „Riita laotud“ Palamusel
Eelmise nädala neljapäeva lõuna paiku leidis Palamusel aset ilmselt üks selle aasta tähelepanuväärsemaid kunstisündmusi. Avati kunstilegendi Peeter Mudisti ja tema tütre Liisa maalinäitus, pilte saab näha nii Palamuse kirikus kui muuseumis.
TIINA SÄÄLIK
Kunstisündmus algas Palamuse poe juures haljasalal Peeter Mudistile pühendet arhitektooni avamisega. Ene Luik-Mudisti idee ja skulptor Tiiu Kirsipuu loodud arhitektooni valmistas Palamuse juurtega Karmo Kiivit.
„Kuna olen ise Palamuselt pärit, siis teadsin enne töö tegemist, millisest objektist juttu oli. Tiiu Kirsipuuga seob mind juba 15 aastat koostööd ja kuna metallitööd on minu eriala, siis saigi arhitektoon valmis tehtud,“ sõnas Kiivit. Mõiste „arhitktoon“ sai kasutusele võetud Ene ja autori Tiiu Kirsipuuga koos. Tehnilises mõttes on see kõige õigem nimetus.
Oli üks haruldane anne
Tiiu Kirsipuu kuulis ideest mullu Põltsamaa lossis toimunud Ene Luik-Mudisti ja Mari-Liis Tammi näitusel. „Esimene emotsioon oli jahmatus, et sellest kolakast saaks Mudistile midagi, see tundus ennekuulmatu,“ jagas Tiiu Kirsipuu loomisprotsessi alguse muljeid. Kunstisündmusele aitas kaasa Postimehe Fond, mille esindaja Aimar Jugaste rääkis lähemalt kunstiteose saamisloost. „Loodetavasti suudab Palamuse muuseum tulevikus seda kasutada ja n-ö rahva sekka külvata. Eks näis, kuidas koha vaim selle teose vastu võtab. See keskne kujund, mida Tiiu on kasutanud, on minu arvates nii vägev ärilause, mida nii mõnigi suurem keskus võiks kadestada – Palamuse on noobel koht. See on ka väike viide Peeter Mudistile, mitte ainult suurepärasele maalikunstnikule, vaid ka haruldaselt osavale sõnastajale. Tema maalide pealkirju on võrreldud ka haikudega. Oli üks väga haruldane anne ja sellest sündis ka mõte teha tänuüritus, taastada see vana postament ja anda talle uus elu,“ rääkis Jugaste.
Edasi suunduti Palamuse kirikusse, kus Jaak Tuksam andis lühikese kontserdi. Päras seda said külalised vaadata kirikus üleval olevat näitust ja liikuda edasi muuseumi teisele korrusele.
Absoluutselt vaimne kunst
Muuseumi teise korruse näitusesaalis sai näituse avamisel sõna Ene Luik-Mudist. Ta tõdes, et kõik inimesed ei jõua Tallinnasse ega Tartusse näitustele. „Peeter ütles ikka, et kui ei jõua, siis tuleb ise tulla. Tegin Peetri töödest sellise valiku, et oleks varaseid töid ja ka lihtsaid töid, nagu lillekesed ja mingisugused varasemad portreed. Peetri kohta tahan seda öelda, et ma tundsin teda ikkagi väga hästi. Teda ja tema vaimu ja tema loomingulisust. Ma ei ütleks, et ta oli kirglik. Ta oli vaimustunud, enam kui vaimustunud, kui talle tuli idee. Teda iseloomustabki kõige rohkem vaimsus, tema kunst on absoluutselt vaimne. Kunagi üks vaimulik Tallinnas tuli minuga rääkima ja ütles, et Mudisti kunst väljendab vaimset nukrust,“ sõnas Mudist.
Tõepooles, kui Mudisti töid pikemalt vaadata, siis ükski ei ole emotsionaalne, pigem on see inimeseks olemise seisund. „Liisa tööd – see oli minu kindel soov, et kui teeme selle näituse, siis ilma Liisa töödeta ei ole mõtet teha, eriti siin. Olen tänulik, et Liisa nõustus ja tegi ära suure töö. Ta ka kujundas näitust,“ lisas Mudist.
Tuleb ise tulla
Liisa Mudistile on see esimene kord, kus tema tööd koos isa töödega üleval on. „Olen palju tööd teinud, et saada tema mõjudest lahti, aga kui pildid on kõik koos, siis näen, et tal on ikkagi mõju minu töödele, mingis mõttes teatud olek. Meil on palju erinevusi, aga ka tehnilist sarnasust, sest ma nägin, kui ta maalis, ja õppisin talt igas mõttes palju. Valisin kõik autoportreed, sest nendega olen töötanud ja autoportreed pean enda jaoks kõige huvitavamaks. Valisin mõned uuemad ja paar paari aasta tagust,“ rääkis Liisa Mudist.
Liisa Mudist satub kodukanti loetud korrad aastas, täna on tema koduks Helsingi, kus ta sealses kunstiakadeemias maalikunsti magistrikraadi omandab. Ühtlasi töötab ta oma esimese luulekogu kallal, mille loodab välja anda tuleval aastal.
Eesti kunstilegendi Peeter Mudisti ja tema tütre Liisa Mudisti maalide näitus Palamuse muuseumis ja kirikus on avatud 25. augustini.
Suured tänud Tiina Säälik!