Kavas: Jõulupühaeelne koolitund Toimub teadmiste kontroll pühade-eelses koolitunnis, jõululaulu õppimine ning tunni lõpus tunnistus kõigile. Meisterdamise töötuba Kõigil osalejatel võimalik meisterdada jõulumeene ning kaunistada oma maitse järgi piparkook või muu ehe. Köstri õunaaidas Ootavad Teid vanad tuttavad ning avastamata jõulukombed ja traditsioonid. Lõkke ääres Õnnetina valamine! Programm toimub 5, 6 ja 9, 10,
Loe edasi
Eesti kunstilegendi maalide näitus Palamuse muuseumis 18. juuli – 25. august 2024
Kaire Nurk „KODUS@külas” Maalide valik aastaist 1991-2024 mai – 9. juuni 2024 Palamuse muuseumi koolimaja II korruse saalis Näituse avamine 7. mai 2024 kell 16.00 Kaire Nurk toob Palamusele läbilõike oma 33 aastat akumuleerunud maalijakogemusest. Näitusel saab olema ligi 40 erinevas laadis ja erinevaid ilmpulsse kandvat maali erinevaist loomeperioodidest. Sellises mastaabis eksponeerib Nurk Palamusel
Näituse nimi: “Ilmavõsa rajaleidjad e. raskelt läbitav tihnik” Osalejad: Kadi Veesaar, Marita Lumi, Kätrin Beljaev Näituse teemaks on infokülluses orienteerumine ja kõikide ülesannete vahel laveerimine tänapäevases üleküllastunud inforuumis. Me liigume rööprähklejatena igapäevaste ülesannete vahel olles ettevõtja, ema, õppur, ravitseja, kunstnik, abikaasa jne. Selles kiire elutempoga maailmas seisame sageli silmitsi väljakutsetega, kuidas hallata mitmeid rolle
Emakeele päeva tähistatakse 14. märtsil, juba 28 aastat. 14. märts valiti emakeelepäevaks kui Eesti esimese kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele. Keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Palamuse muuseumis tähistame emakeelepäeva 14. märtsil kell 17.00. Külas stsenarist ja humorist Peep Pedmanson ning
Alates 27. veebruarist 2024 saab muuseumis näha uut näitust “Peipsiveere keelerikkus”, mis tutvustab Peipsimaa keelelist ja kultuurilist eripära läbi erinevate piirkondlike kõnepruukide. Rändnäituse „Peipsiveere keelerikkus“ sisu loojaks on Mari Niitra ja kujundajaks Artur Kuus. Teadlaste oletusel võib Peipsi järve ümbrust pidada üheks muistseks läänemeresoome keskuseks, mis viimasel paaril aastatuhandel on olnud asustatud erinevate läänemeresoome
♦ Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Lina on vana ja väga vajalik kultuur niihästi meil kui ka naaberrahvastel. Liulaskmist saatsid lõbusad hüüded: linaliugu, pikka kiudu! ♦ Toimusid ka vastlasõidud. Vastlasõite tehti ka hobusega – ikka, mida pikem sõit, seda pikem lina. ♦
Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.